rákkis (adj.)
- (som går tregt eller tungt, f.eks. dør eller laksesnelle) (adj.) treg
-
(adj.) stram;
(adj.) spent
- Dovddai máná lihkastagaid ja dan rákkis čoavjái šadde sáhppes luoddaneamit.
- Hun kjente barnets bevegelser og på den spente magen ble det fiolette strekkmerker.
Juoga ii doaimma?
Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.
rákkis lea vejolaččat dán sáni hápmi:
- rággi Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
-
- rággi subst. ent. lokativ
- rággi subst. ent. akkusativ poss. 3.p.ent.
- rággi subst. ent. genitiv poss. 3.p.ent.
- rákkis Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
-
- rákkis adj. attr.
- rákkis adj. ent. nominativ