presens (odne) preteritum (ikte) kondisjonalis
(mun) rasan rassen rasalin
rasašin
(don) rasat rasset rasalit
rasašit
(son) rassá rasai rasalii
rasašii
(moai) rasse rasaime rasaleimme
rasašeimme
(doai) rassabeahtti rasaide rasaleidde
rasašeidde
(soai) rassaba rasaiga rasaleigga
rasašeigga
(mii) rassat rasaimet rasaleimmet
rasašeimmet
(dii) rassabehtet rasaidet rasaleiddet
rasašeiddet
(sii) rasset rasse rasaledje
rasašedje
presens nektingsform
(odne in) rasa
preteritum nektingsform
(ikte in) rassan
kondisjonalis nektingsform
(in) rasale
(in) rasaše
perf.partisipp
(lean) rassan
imperativ 2.p.ent.
(til en) rasa
imperativ 2.p.tot.
(til to) rassi
imperativ 2.p.flt.
(til flere) rasset
Eanet sojahanhámit →

rassat (verb)

presens (odne) preteritum (ikte) kondisjonalis
(mun) rasan rassen rasalin
rasašin
(don) rasat rasset rasalit
rasašit
(son) rassá rasai rasalii
rasašii
(moai) rasse rasaime rasaleimme
rasašeimme
(doai) rassabeahtti rasaide rasaleidde
rasašeidde
(soai) rassaba rasaiga rasaleigga
rasašeigga
(mii) rassat rasaimet rasaleimmet
rasašeimmet
(dii) rassabehtet rasaidet rasaleiddet
rasašeiddet
(sii) rasset rasse rasaledje
rasašedje
presens nektingsform
(odne in) rasa
preteritum nektingsform
(ikte in) rassan
kondisjonalis nektingsform
(in) rasale
(in) rasaše
perf.partisipp
(lean) rassan
imperativ 2.p.ent.
(til en) rasa
imperativ 2.p.tot.
(til to) rassi
imperativ 2.p.flt.
(til flere) rasset
Eanet sojahanhámit →
rassat Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • rassat verb intransitiv infinitiv
  • rassat verb intransitiv indikativ presens 1.p.flt.

Juoga ii doaimma?

Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.

rassat lea vejolaččat dán sáni hápmi:

rassa Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • rassa subst. sg. nominativ poss. 2.p.ent.
  • Rassa subst. egennavn pl. nominativ
rassat Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • rassat verb intransitiv infinitiv
  • rassat verb intransitiv indikativ presens 1.p.flt.