Neahttadigisánit

rohttestit lea vejolaččat dán sáni hápmi:



presens (odne) preteritum (ikte)
1.p.ent. (mun) rohttestan rohttestin
2.p.ent. (don) rohttestat rohttestit
3.p.ent. (son) rohttesta rohttestii
1.p.tot. (moai) rohttestetne rohttesteimme
2.p.tot. (doai) rohttesteahppi rohttesteidde
3.p.tot. (soai) rohttesteaba rohttesteigga
1.p.flt. (mii) rohttestat
(mii) rohttestit		 rohttesteimmet
2.p.flt. (dii) rohttestehpet rohttesteiddet
3.p.flt. (sii) rohttestit rohttestedje
presens nektingsform
(odne in) rohttes
preteritum nektingsform
(ikte in) rohttestan
perf.partisipp
(lean) rohttestan
imperativ 2.p.ent.
(til en) rohttes
imperativ 2.p.tot.
(til to) rohttesteahkki
imperativ 2.p.flt.
(til flere) rohttestehket
Eanet sojahanhámit →

rohttestit (verb)

  • (med et rykk) (verb) dra
    Son coggalii gieđa lummii ja rohttestii mobiilla bajás.
    Han putta handa i lomma og dro opp mobilen.
    Dál orui guolleveaigi, go duos dás muhtun rohttestii guoli.
    Nå virket det å være fiskevær, når noen her og der dro fisk.
  • (verb) joike
    Jus muhtun bođii guossái dahje su ovddal, de son rohttestii dan olbmo luođi.
    Hvis noen kom på besøk eller mot han, så joiket han denne personens joik.
presens (odne) preteritum (ikte)
1.p.ent. (mun) rohttestan rohttestin
2.p.ent. (don) rohttestat rohttestit
3.p.ent. (son) rohttesta rohttestii
1.p.tot. (moai) rohttestetne rohttesteimme
2.p.tot. (doai) rohttesteahppi rohttesteidde
3.p.tot. (soai) rohttesteaba rohttesteigga
1.p.flt. (mii) rohttestat
(mii) rohttestit		 rohttesteimmet
2.p.flt. (dii) rohttestehpet rohttesteiddet
3.p.flt. (sii) rohttestit rohttestedje
presens nektingsform
(odne in) rohttes
preteritum nektingsform
(ikte in) rohttestan
perf.partisipp
(lean) rohttestan
imperativ 2.p.ent.
(til en) rohttes
imperativ 2.p.tot.
(til to) rohttesteahkki
imperativ 2.p.flt.
(til flere) rohttestehket
Eanet sojahanhámit →
rohttestit Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • rohttestit verb transitiv infinitiv
  • rohttestit verb transitiv indikativ presens 1.p.flt.
  • rohttestit verb transitiv indikativ presens 3.p.flt.
  • rohttestit verb transitiv indikativ preteritum 2.p.ent.

Juoga ii doaimma?

Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.

Váldde oktavuođa

Váldde oktavuođa

rohttestit lea vejolaččat dán sáni hápmi:

Der/st
  • litt/fort verb infinitiv
  • litt/fort verb indikativ presens 1.p.flt.
  • litt/fort verb indikativ presens 3.p.flt.
  • litt/fort verb indikativ preteritum 2.p.ent.
rohttestit Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • rohttestit verb transitiv infinitiv
  • rohttestit verb transitiv indikativ presens 1.p.flt.
  • rohttestit verb transitiv indikativ presens 3.p.flt.
  • rohttestit verb transitiv indikativ preteritum 2.p.ent.
rohttet Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • rohttet verb transitiv