presens (odne) preteritum (ikte)
1.p.ent. (mun) seasttán sesten
2.p.ent. (don) seasttát sestet
3.p.ent. (son) seastá sesttii
1.p.tot. (moai) seste sesttiime
2.p.tot. (doai) seastibeahtti sesttiide
3.p.tot. (soai) seastiba sesttiiga
1.p.flt. (mii) seastit sesttiimet
2.p.flt. (dii) seastibehtet sesttiidet
3.p.flt. (sii) sestet seste
presens nektingsform
(odne in) seastte
preteritum nektingsform
(ikte in) seastán
perf.partisipp
(lean) seastán
imperativ 2.p.ent.
(til en) seastte
imperativ 2.p.tot.
(til to) seasti
imperativ 2.p.flt.
(til flere) sestet
(til flere) seastet
Eanet sojahanhámit →

seastit (verb)

presens (odne) preteritum (ikte)
1.p.ent. (mun) seasttán sesten
2.p.ent. (don) seasttát sestet
3.p.ent. (son) seastá sesttii
1.p.tot. (moai) seste sesttiime
2.p.tot. (doai) seastibeahtti sesttiide
3.p.tot. (soai) seastiba sesttiiga
1.p.flt. (mii) seastit sesttiimet
2.p.flt. (dii) seastibehtet sesttiidet
3.p.flt. (sii) sestet seste
presens nektingsform
(odne in) seastte
preteritum nektingsform
(ikte in) seastán
perf.partisipp
(lean) seastán
imperativ 2.p.ent.
(til en) seastte
imperativ 2.p.tot.
(til to) seasti
imperativ 2.p.flt.
(til flere) sestet
(til flere) seastet
Eanet sojahanhámit →
seastit Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • seastit verb transitiv infinitiv
  • seastit verb transitiv
  • seastit verb transitiv indikativ presens 1.p.flt.

Juoga ii doaimma?

Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.

seastit lea vejolaččat dán sáni hápmi:

Der/NomAg
  • avledet handlernomen subst. flt. nominativ
seastit Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • seastit verb transitiv infinitiv
  • seastit verb transitiv
  • seastit verb transitiv indikativ presens 1.p.flt.