soaitit lea vejolaččat dán sáni hápmi:
| presens (odne) | preteritum (ikte) | kondisjonalis |
|---|---|---|
| (mun) soaittán | soiten |
soaittálin
soaittášin |
| (don) soaittát | soitet |
soaittálit
soaittášit |
| (son) soaitá | soittii |
soaittálii
soaittášii |
| (moai) soite | soittiime |
soaittáleimme
soaittášeimme |
| (doai) soaitibeahtti | soittiide |
soaittáleidde
soaittášeidde |
| (soai) soaitiba | soittiiga |
soaittáleigga
soaittášeigga |
| (mii) soaitit | soittiimet |
soaittáleimmet
soaittášeimmet |
| (dii) soaitibehtet | soittiidet |
soaittáleiddet
soaittášeiddet |
| (sii) soitet | soite |
soaittáledje
soaittášedje |
- presens nektingsform
- (odne in) soaitte
- preteritum nektingsform
- (ikte in) soaitán
- kondisjonalis nektingsform
- (in) soaittále
(in) soaittáše - perf.partisipp
- (lean) soaitán
- imperativ 2.p.ent.
- (til en) soaitte
- imperativ 2.p.tot.
- (til to) soaiti
- imperativ 2.p.flt.
- (til flere) soitet
(til flere) soaitet
soaitit (verb)
-
1.
(adverb) kanskje
- Eat soaitte oba oažžut ge áirasa Sámediggái.
-
Vi får kanskje ikke engang representant til Sametinget.
- 2. tilfeldigvis komme til å
| presens (odne) | preteritum (ikte) | kondisjonalis |
|---|---|---|
| (mun) soaittán | soiten |
soaittálin
soaittášin |
| (don) soaittát | soitet |
soaittálit
soaittášit |
| (son) soaitá | soittii |
soaittálii
soaittášii |
| (moai) soite | soittiime |
soaittáleimme
soaittášeimme |
| (doai) soaitibeahtti | soittiide |
soaittáleidde
soaittášeidde |
| (soai) soaitiba | soittiiga |
soaittáleigga
soaittášeigga |
| (mii) soaitit | soittiimet |
soaittáleimmet
soaittášeimmet |
| (dii) soaitibehtet | soittiidet |
soaittáleiddet
soaittášeiddet |
| (sii) soitet | soite |
soaittáledje
soaittášedje |
- presens nektingsform
- (odne in) soaitte
- preteritum nektingsform
- (ikte in) soaitán
- kondisjonalis nektingsform
- (in) soaittále
(in) soaittáše - perf.partisipp
- (lean) soaitán
- imperativ 2.p.ent.
- (til en) soaitte
- imperativ 2.p.tot.
- (til to) soaiti
- imperativ 2.p.flt.
- (til flere) soitet
(til flere) soaitet
- soaitit Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
-
- soaitit verb intransitiv infinitiv
- soaitit verb intransitiv
- soaitit verb intransitiv indikativ presens 1.p.flt.
Juoga ii doaimma?
Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.
soaitit lea vejolaččat dán sáni hápmi:
- Der/NomAg
-
- avledet handlernomen subst. pl. nominativ
- soaitit Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
-
- soaitit verb intransitiv infinitiv
- soaitit verb intransitiv
- soaitit verb intransitiv indikativ presens 1.p.flt.
Davvisámegiella
Norsk
Suomi
English