presens (odne) preteritum (ikte)
3.p.ent. spoahkká spohkii
presens nektingsform
(odne ii) spoahke
preteritum nektingsform
(ikte ii) spoahkkán
perf.partisipp
(lea) spoahkkán
Eanet sojahanhámit →

spoahkkit (verb)

  • (ikke så sterkt som bávkit) (verb) smelle
    Allajoccat skuovat spohkket asfálttas.
    Høyhælte sko smeller i asfalten.
    Mášinbissu gullui spoahkkime.
    Man hørte at maskingeværet smalt.
presens (odne) preteritum (ikte)
3.p.ent. spoahkká spohkii
presens nektingsform
(odne ii) spoahke
preteritum nektingsform
(ikte ii) spoahkkán
perf.partisipp
(lea) spoahkkán
Eanet sojahanhámit →
spoahkkit Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • spoahkkit verb intransitiv infinitiv
  • spoahkkit verb intransitiv
  • spoahkkit verb intransitiv indikativ presens 1.p.flt.

Juoga ii doaimma?

Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.

spoahkkit lea vejolaččat dán sáni hápmi:

Der/NomAg
  • avledet handlernomen subst. flt. nominativ
spoahkkit Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • spoahkkit verb intransitiv infinitiv
  • spoahkkit verb intransitiv
  • spoahkkit verb intransitiv indikativ presens 1.p.flt.