spoahkkit (verb)
-
(ikke så sterkt som bávkit)
(verb) smelle
- Allajoccat skuovat spohkket asfálttas.
- Høyhælte sko smeller i asfalten.
- Mášinbissu gullui spoahkkime.
- Man hørte at maskingeværet smalt.
Juoga ii doaimma?
Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.
spoahkkit lea vejolaččat dán sáni hápmi:
- Der/NomAg
-
- avledet handlernomen subst. flt. nominativ
- spoahkkit Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
-
- spoahkkit verb intransitiv infinitiv
- spoahkkit verb intransitiv
- spoahkkit verb intransitiv indikativ presens 1.p.flt.