presens (odne) preteritum (ikte) kondisjonalis
(mun) sugan suhken sugalin
sugašin
(don) sugat suhket sugalit
sugašit
(son) suhká sugai sugalii
sugašii
(moai) suhke sugaime sugaleimme
sugašeimme
(doai) suhkabeahtti sugaide sugaleidde
sugašeidde
(soai) suhkaba sugaiga sugaleigga
sugašeigga
(mii) suhkat sugaimet sugaleimmet
sugašeimmet
(dii) suhkabehtet sugaidet sugaleiddet
sugašeiddet
(sii) suhket suhke sugaledje
sugašedje
presens nektingsform
(odne in) suga
preteritum nektingsform
(ikte in) suhkan
kondisjonalis nektingsform
(in) sugale
(in) sugaše
perf.partisipp
(lean) suhkan
imperativ 2.p.ent.
(til en) suga
imperativ 2.p.tot.
(til to) suhkki
imperativ 2.p.flt.
(til flere) suhket
(til flere) suhkket
Eanet sojahanhámit →

suhkat (verb)

presens (odne) preteritum (ikte) kondisjonalis
(mun) sugan suhken sugalin
sugašin
(don) sugat suhket sugalit
sugašit
(son) suhká sugai sugalii
sugašii
(moai) suhke sugaime sugaleimme
sugašeimme
(doai) suhkabeahtti sugaide sugaleidde
sugašeidde
(soai) suhkaba sugaiga sugaleigga
sugašeigga
(mii) suhkat sugaimet sugaleimmet
sugašeimmet
(dii) suhkabehtet sugaidet sugaleiddet
sugašeiddet
(sii) suhket suhke sugaledje
sugašedje
presens nektingsform
(odne in) suga
preteritum nektingsform
(ikte in) suhkan
kondisjonalis nektingsform
(in) sugale
(in) sugaše
perf.partisipp
(lean) suhkan
imperativ 2.p.ent.
(til en) suga
imperativ 2.p.tot.
(til to) suhkki
imperativ 2.p.flt.
(til flere) suhket
(til flere) suhkket
Eanet sojahanhámit →
suhkat Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • suhkat verb intransitiv infinitiv
  • suhkat verb intransitiv indikativ presens 1.p.flt.

Juoga ii doaimma?

Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.

suhkat lea vejolaččat dán sáni hápmi:

suhkat Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • suhkat verb intransitiv infinitiv
  • suhkat verb intransitiv indikativ presens 1.p.flt.