Neahttadigisánit

suhkat lea vejolaččat dán sáni hápmi:



presens (odne) preteritum (ikte)
1.p.ent. (mun) sugan suhken
2.p.ent. (don) sugat suhket
3.p.ent. (son) suhká sugai
1.p.tot. (moai) suhke sugaime
2.p.tot. (doai) suhkabeahtti sugaide
3.p.tot. (soai) suhkaba sugaiga
1.p.flt. (mii) suhkat sugaimet
2.p.flt. (dii) suhkabehtet sugaidet
3.p.flt. (sii) suhket suhke
presens nektingsform
(odne in) suga
preteritum nektingsform
(ikte in) suhkan
perf.partisipp
(lean) suhkan
imperativ 2.p.ent.
(til en) suga
imperativ 2.p.tot.
(til to) suhkki
imperativ 2.p.flt.
(til flere) suhket
(til flere) suhkket
Eanet sojahanhámit →

suhkat (verb)

presens (odne) preteritum (ikte)
1.p.ent. (mun) sugan suhken
2.p.ent. (don) sugat suhket
3.p.ent. (son) suhká sugai
1.p.tot. (moai) suhke sugaime
2.p.tot. (doai) suhkabeahtti sugaide
3.p.tot. (soai) suhkaba sugaiga
1.p.flt. (mii) suhkat sugaimet
2.p.flt. (dii) suhkabehtet sugaidet
3.p.flt. (sii) suhket suhke
presens nektingsform
(odne in) suga
preteritum nektingsform
(ikte in) suhkan
perf.partisipp
(lean) suhkan
imperativ 2.p.ent.
(til en) suga
imperativ 2.p.tot.
(til to) suhkki
imperativ 2.p.flt.
(til flere) suhket
(til flere) suhkket
Eanet sojahanhámit →
suhkat Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • suhkat verb intransitiv infinitiv
  • suhkat verb intransitiv indikativ presens 1.p.flt.

Juoga ii doaimma?

Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.

Váldde oktavuođa

Váldde oktavuođa

suhkat lea vejolaččat dán sáni hápmi:

suhkat Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • suhkat verb intransitiv infinitiv
  • suhkat verb intransitiv indikativ presens 1.p.flt.