vaháguhttit (verb)
-
(beskadige)
(verb) skade
- Ollu ealggat bohtet bivdoáiggis dán guvlui ja vaháguhttit sakka dálveorohagaid dáppe.
- Mye elg kommer i jakttida denne veien og skader vinterbeitet her voldsomt.
Juoga ii doaimma?
Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.
vaháguhttit lea vejolaččat dán sáni hápmi:
- Der/h
-
- avledning: -h verb transitiv infinitiv
- avledning: -h verb transitiv
- avledning: -h verb transitiv indikativ presens 1.p.flt.
- Der/NomAg
-
- avledet handlernomen subst. flt. nominativ
- vaháguhttit Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
-
- vaháguhttit verb transitiv infinitiv
- vaháguhttit verb transitiv
- vaháguhttit verb transitiv indikativ presens 1.p.flt.
- vaháguvvat Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
-
- vaháguvvat verb intransitiv