Neahttadigisánit

veadju lea vejolaččat dán sáni hápmi:



ent. flt.
nominativ veadju veajut
akkusativ veaju veajuid
genitiv veaju veajuid
illativ vedjui veajuide
lokativ veajus veajuin
komitativ veajuin veajuiguin
essiv veadjun
Eanet sojahanhámit →

veadju (subst.)

  • 1. (i motsetning til syk) (subst.) form; (subst.) helse
    In leat vel veajuid alde.
    Jeg er enda ikke i form.
    Dál mus leat návccat ja veajut fas bargat.
    Nå har jeg krefter og er i form til å arbeide igjen.
    Bohtoset veajut!
    God bedring!
  • 2. (subst.) evne
ent. flt.
nominativ veadju veajut
akkusativ veaju veajuid
genitiv veaju veajuid
illativ vedjui veajuide
lokativ veajus veajuin
komitativ veajuin veajuiguin
essiv veadjun
Eanet sojahanhámit →
veadju Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • veadju subst. ent. nominativ

Juoga ii doaimma?

Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.

Váldde oktavuođa

Váldde oktavuođa (giellatekno@uit.no)

veadju lea vejolaččat dán sáni hápmi:

veadju Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • veadju subst. ent. nominativ