Neahttadigisánit

viggat lea vejolaččat dán sáni hápmi:



presens (odne) preteritum (ikte)
1.p.ent. (mun) vikkan viggen
2.p.ent. (don) vikkat vigget
3.p.ent. (son) viggá vikkai
1.p.tot. (moai) vigge vikkaime
2.p.tot. (doai) viggabeahtti vikkaide
3.p.tot. (soai) viggaba vikkaiga
1.p.flt. (mii) viggat vikkaimet
2.p.flt. (dii) viggabehtet vikkaidet
3.p.flt. (sii) vigget vigge
presens nektingsform
(odne in) vikka
preteritum nektingsform
(ikte in) viggan
perf.partisipp
(lean) viggan
imperativ 2.p.ent.
(til en) vikka
imperativ 2.p.tot.
(til to) viggi
imperativ 2.p.flt.
(til flere) vigget
Eanet sojahanhámit →

viggat (verb)

  • (verb) prøve; (verb) streve
    Mun viggen čuorvut, muhto jietna dego darvánii čoddagii.
    Jeg prøvde å rope, men det var som om stemmen satt fast i halsen.
presens (odne) preteritum (ikte)
1.p.ent. (mun) vikkan viggen
2.p.ent. (don) vikkat vigget
3.p.ent. (son) viggá vikkai
1.p.tot. (moai) vigge vikkaime
2.p.tot. (doai) viggabeahtti vikkaide
3.p.tot. (soai) viggaba vikkaiga
1.p.flt. (mii) viggat vikkaimet
2.p.flt. (dii) viggabehtet vikkaidet
3.p.flt. (sii) vigget vigge
presens nektingsform
(odne in) vikka
preteritum nektingsform
(ikte in) viggan
perf.partisipp
(lean) viggan
imperativ 2.p.ent.
(til en) vikka
imperativ 2.p.tot.
(til to) viggi
imperativ 2.p.flt.
(til flere) vigget
Eanet sojahanhámit →
viggat Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • viggat verb intransitiv infinitiv
  • viggat verb intransitiv indikativ presens 1.p.flt.

Juoga ii doaimma?

Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.

Váldde oktavuođa

Váldde oktavuođa

viggat lea vejolaččat dán sáni hápmi:

viggat Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • viggat verb intransitiv infinitiv
  • viggat verb intransitiv indikativ presens 1.p.flt.