presente (odne) pretérito (ikte) kondisjonalis
áfáiduvan áfáiduvven áfáiduvalin
áfáiduvašin
áfáiduvat áfáiduvvet áfáiduvalit
áfáiduvašit
áfáiduvvá áfáiduvai áfáiduvalii
áfáiduvašii
áfáiduvve áfáiduvaime áfáiduvaleimme
áfáiduvašeimme
áfáiduvvabeahtti áfáiduvaide áfáiduvaleidde
áfáiduvašeidde
áfáiduvvaba áfáiduvaiga áfáiduvaleigga
áfáiduvašeigga
áfáiduvvat áfáiduvaimet áfáiduvaleimmet
áfáiduvašeimmet
áfáiduvvabehtet áfáiduvaidet áfáiduvaleiddet
áfáiduvašeiddet
áfáiduvvet áfáiduvve áfáiduvaledje
áfáiduvašedje
presente negación
áfáiduva
pretérito negación
áfáiduvvan
kondisjonalis negación
áfáiduvale
áfáiduvaše
perf.participio
áfáiduvvan
imperativo segunda persona singular
áfáiduva
imperativo segunda persona dual
áfáiduvvi
imperativo segunda persona plural
áfáiduvvet
Eanet sojahanhámit →

áfáiduvvat (verb)

presente (odne) pretérito (ikte) kondisjonalis
áfáiduvan áfáiduvven áfáiduvalin
áfáiduvašin
áfáiduvat áfáiduvvet áfáiduvalit
áfáiduvašit
áfáiduvvá áfáiduvai áfáiduvalii
áfáiduvašii
áfáiduvve áfáiduvaime áfáiduvaleimme
áfáiduvašeimme
áfáiduvvabeahtti áfáiduvaide áfáiduvaleidde
áfáiduvašeidde
áfáiduvvaba áfáiduvaiga áfáiduvaleigga
áfáiduvašeigga
áfáiduvvat áfáiduvaimet áfáiduvaleimmet
áfáiduvašeimmet
áfáiduvvabehtet áfáiduvaidet áfáiduvaleiddet
áfáiduvašeiddet
áfáiduvvet áfáiduvve áfáiduvaledje
áfáiduvašedje
presente negación
áfáiduva
pretérito negación
áfáiduvvan
kondisjonalis negación
áfáiduvale
áfáiduvaše
perf.participio
áfáiduvvan
imperativo segunda persona singular
áfáiduva
imperativo segunda persona dual
áfáiduvvi
imperativo segunda persona plural
áfáiduvvet
Eanet sojahanhámit →
áfáiduvvat Sátnehistorjá → (Ii gávdno teakstakorpus dán gillii)
  • áfáiduvvat verb intransitiv infinitivo
  • áfáiduvvat verb intransitiv indicativo presente primera persona plural

Juoga ii doaimma?

Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.

áfáiduvvat lea vejolaččat dán sáni hápmi:

áfáiduvvat Sátnehistorjá → (Ii gávdno teakstakorpus dán gillii)
  • áfáiduvvat verb intransitiv infinitivo
  • áfáiduvvat verb intransitiv indicativo presente primera persona plural