áimmahuššat lea vejolaččat dán sáni hápmi:
| presente (odne) | pretérito (ikte) | kondisjonalis |
|---|---|---|
| áimmahušan | áimmahuššen |
áimmahušalin
áimmahušašin |
| áimmahušat | áimmahuššet |
áimmahušalit
áimmahušašit |
| áimmahuššá | áimmahušai |
áimmahušalii
áimmahušašii |
| áimmahušše | áimmahušaime |
áimmahušaleimme
áimmahušašeimme |
| áimmahuššabeahtti | áimmahušaide |
áimmahušaleidde
áimmahušašeidde |
| áimmahuššaba | áimmahušaiga |
áimmahušaleigga
áimmahušašeigga |
| áimmahuššat | áimmahušaimet |
áimmahušaleimmet
áimmahušašeimmet |
| áimmahuššabehtet | áimmahušaidet |
áimmahušaleiddet
áimmahušašeiddet |
| áimmahuššet | áimmahušše |
áimmahušaledje
áimmahušašedje |
- presente negación
- áimmahuša
- pretérito negación
- áimmahuššan
- kondisjonalis negación
- áimmahušale
áimmahušaše - perf.participio
- áimmahuššan
- imperativo segunda persona singular
- áimmahuša
- imperativo segunda persona dual
- áimmahušši
- imperativo segunda persona plural
- áimmahuššet
áimmahuššat (verb)
-
1.
(verb) cuidar
(TV)
- Áimmahušan su girjjiid dego dát livčče mu.
- Cuido (de) sus libros como si fueran míos.
- 2. (verb) conservar (TV)
- 3. (verb) proteger (TV)
- 4. (verb) defender (TV)
| presente (odne) | pretérito (ikte) | kondisjonalis |
|---|---|---|
| áimmahušan | áimmahuššen |
áimmahušalin
áimmahušašin |
| áimmahušat | áimmahuššet |
áimmahušalit
áimmahušašit |
| áimmahuššá | áimmahušai |
áimmahušalii
áimmahušašii |
| áimmahušše | áimmahušaime |
áimmahušaleimme
áimmahušašeimme |
| áimmahuššabeahtti | áimmahušaide |
áimmahušaleidde
áimmahušašeidde |
| áimmahuššaba | áimmahušaiga |
áimmahušaleigga
áimmahušašeigga |
| áimmahuššat | áimmahušaimet |
áimmahušaleimmet
áimmahušašeimmet |
| áimmahuššabehtet | áimmahušaidet |
áimmahušaleiddet
áimmahušašeiddet |
| áimmahuššet | áimmahušše |
áimmahušaledje
áimmahušašedje |
- presente negación
- áimmahuša
- pretérito negación
- áimmahuššan
- kondisjonalis negación
- áimmahušale
áimmahušaše - perf.participio
- áimmahuššan
- imperativo segunda persona singular
- áimmahuša
- imperativo segunda persona dual
- áimmahušši
- imperativo segunda persona plural
- áimmahuššet
- áimmahuššat Sátnehistorjá → (Ii gávdno teakstakorpus dán gillii)
-
- áimmahuššat verb transitiv infinitivo
- áimmahuššat verb transitiv indicativo presente primera persona plural
Juoga ii doaimma?
Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.
áimmahuššat lea vejolaččat dán sáni hápmi:
- áimmahuššat Sátnehistorjá → (Ii gávdno teakstakorpus dán gillii)
-
- áimmahuššat verb transitiv infinitivo
- áimmahuššat verb transitiv indicativo presente primera persona plural
Davvisámegiella
Norsk
Suomi
English