presente (odne) pretérito (ikte) kondisjonalis
šlunddun šlundon šlunddolin
šlunddošin
šlunddut šlundot šlunddolit
šlunddošit
šlundu šlunddui šlunddolii
šlunddošii
šlundo šlundduime šlunddoleimme
šlunddošeimme
šlundubeahtti šlundduide šlunddoleidde
šlunddošeidde
šlunduba šlundduiga šlunddoleigga
šlunddošeigga
šlundut šlundduimet šlunddoleimmet
šlunddošeimmet
šlundubehtet šlundduidet šlunddoleiddet
šlunddošeiddet
šlundot šlundo šlunddoledje
šlunddošedje
presente negación
šlunddo
pretérito negación
šlundon
kondisjonalis negación
šlunddole
šlunddoše
perf.participio
šlundon
imperativo segunda persona singular
šlunddo
imperativo segunda persona dual
šlundu
imperativo segunda persona plural
šlundot
Eanet sojahanhámit →

šlundut (verb)

presente (odne) pretérito (ikte) kondisjonalis
šlunddun šlundon šlunddolin
šlunddošin
šlunddut šlundot šlunddolit
šlunddošit
šlundu šlunddui šlunddolii
šlunddošii
šlundo šlundduime šlunddoleimme
šlunddošeimme
šlundubeahtti šlundduide šlunddoleidde
šlunddošeidde
šlunduba šlundduiga šlunddoleigga
šlunddošeigga
šlundut šlundduimet šlunddoleimmet
šlunddošeimmet
šlundubehtet šlundduidet šlunddoleiddet
šlunddošeiddet
šlundot šlundo šlunddoledje
šlunddošedje
presente negación
šlunddo
pretérito negación
šlundon
kondisjonalis negación
šlunddole
šlunddoše
perf.participio
šlundon
imperativo segunda persona singular
šlunddo
imperativo segunda persona dual
šlundu
imperativo segunda persona plural
šlundot
Eanet sojahanhámit →
šlundut Sátnehistorjá → (Ii gávdno teakstakorpus dán gillii)
  • šlundut verb intransitiv infinitivo
  • šlundut verb intransitiv
  • šlundut verb intransitiv indicativo presente primera persona plural

Juoga ii doaimma?

Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.

šlundut lea vejolaččat dán sáni hápmi:

Der/NomAg Sátnehistorjá → (Ii gávdno teakstakorpus dán gillii)
  • avledet handlernomen subst. pl. nominativo
šlundudit Sátnehistorjá → (Ii gávdno teakstakorpus dán gillii)
  • šlundudit verb transitiv indicativo presente negación
šlundut Sátnehistorjá → (Ii gávdno teakstakorpus dán gillii)
  • šlundut verb intransitiv infinitivo
  • šlundut verb intransitiv
  • šlundut verb intransitiv indicativo presente primera persona plural