presente (odne) pretérito (ikte) kondisjonalis
almmuhan almmuhin almmuhivččen
almmuhat almmuhit almmuhivččet
almmuha almmuhii almmuhivččii
almmuhetne almmuheimme almmuhivččiime
almmuheahppi almmuheidde almmuhivččiide
almmuheaba almmuheigga almmuhivččiiga
almmuhat
almmuhit
almmuheimmet almmuhivččiimet
almmuhehpet almmuheiddet almmuhivččiidet
almmuhit almmuhedje almmuhivčče
presente negación
almmut
pretérito negación
almmuhan
kondisjonalis negación
almmuhivčče
perf.participio
almmuhan
imperativo segunda persona singular
almmut
imperativo segunda persona dual
almmuheahkki
imperativo segunda persona plural
almmuhehket
Eanet sojahanhámit →

almmuhit (verb)

  • 1. (verb) anunciar (TV)
  • 2. (verb) publicar (TV)
    Son almmuhii gielladieđalaš girjji.
    Publicó un libro de lingüística.
    Son almmuha iežas oaiviliid internehttii.
    Publica sus opiniones en internet.
presente (odne) pretérito (ikte) kondisjonalis
almmuhan almmuhin almmuhivččen
almmuhat almmuhit almmuhivččet
almmuha almmuhii almmuhivččii
almmuhetne almmuheimme almmuhivččiime
almmuheahppi almmuheidde almmuhivččiide
almmuheaba almmuheigga almmuhivččiiga
almmuhat
almmuhit
almmuheimmet almmuhivččiimet
almmuhehpet almmuheiddet almmuhivččiidet
almmuhit almmuhedje almmuhivčče
presente negación
almmut
pretérito negación
almmuhan
kondisjonalis negación
almmuhivčče
perf.participio
almmuhan
imperativo segunda persona singular
almmut
imperativo segunda persona dual
almmuheahkki
imperativo segunda persona plural
almmuhehket
Eanet sojahanhámit →
almmuhit Sátnehistorjá → (Ii gávdno teakstakorpus dán gillii)
  • almmuhit verb transitiv infinitivo
  • almmuhit verb transitiv indicativo presente primera persona plural
  • almmuhit verb transitiv indicativo presente tercera persona plural
  • almmuhit verb transitiv indicativo pretérito segunda persona singular

Juoga ii doaimma?

Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.

almmuhit lea vejolaččat dán sáni hápmi:

almmuhit Sátnehistorjá → (Ii gávdno teakstakorpus dán gillii)
  • almmuhit verb transitiv infinitivo
  • almmuhit verb transitiv indicativo presente primera persona plural
  • almmuhit verb transitiv indicativo presente tercera persona plural
  • almmuhit verb transitiv indicativo pretérito segunda persona singular