presente (odne) pretérito (ikte) kondisjonalis
bealkkehan bealkkehin bealkkehivččen
bealkkehat bealkkehit bealkkehivččet
bealkkeha bealkkehii bealkkehivččii
bealkkehetne bealkkeheimme bealkkehivččiime
bealkkeheahppi bealkkeheidde bealkkehivččiide
bealkkeheaba bealkkeheigga bealkkehivččiiga
bealkkehat
bealkkehit
bealkkeheimmet bealkkehivččiimet
bealkkehehpet bealkkeheiddet bealkkehivččiidet
bealkkehit bealkkehedje bealkkehivčče
presente negación
bealkket
pretérito negación
bealkkehan
kondisjonalis negación
bealkkehivčče
perf.participio
bealkkehan
imperativo segunda persona singular
bealkket
imperativo segunda persona dual
bealkkeheahkki
imperativo segunda persona plural
bealkkehehket
Eanet sojahanhámit →

bealkkehit (verb)

presente (odne) pretérito (ikte) kondisjonalis
bealkkehan bealkkehin bealkkehivččen
bealkkehat bealkkehit bealkkehivččet
bealkkeha bealkkehii bealkkehivččii
bealkkehetne bealkkeheimme bealkkehivččiime
bealkkeheahppi bealkkeheidde bealkkehivččiide
bealkkeheaba bealkkeheigga bealkkehivččiiga
bealkkehat
bealkkehit
bealkkeheimmet bealkkehivččiimet
bealkkehehpet bealkkeheiddet bealkkehivččiidet
bealkkehit bealkkehedje bealkkehivčče
presente negación
bealkket
pretérito negación
bealkkehan
kondisjonalis negación
bealkkehivčče
perf.participio
bealkkehan
imperativo segunda persona singular
bealkket
imperativo segunda persona dual
bealkkeheahkki
imperativo segunda persona plural
bealkkehehket
Eanet sojahanhámit →
bealkkehit Sátnehistorjá → (Ii gávdno teakstakorpus dán gillii)
  • bealkkehit verb transitiv infinitivo
  • bealkkehit verb transitiv indicativo presente primera persona plural
  • bealkkehit verb transitiv indicativo presente tercera persona plural
  • bealkkehit verb transitiv indicativo pretérito segunda persona singular

Juoga ii doaimma?

Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.

bealkkehit lea vejolaččat dán sáni hápmi:

bealkkehit Sátnehistorjá → (Ii gávdno teakstakorpus dán gillii)
  • bealkkehit verb transitiv infinitivo
  • bealkkehit verb transitiv indicativo presente primera persona plural
  • bealkkehit verb transitiv indicativo presente tercera persona plural
  • bealkkehit verb transitiv indicativo pretérito segunda persona singular