presente (odne) pretérito (ikte) kondisjonalis
beasttán besten beasttálin
beasttášin
beasttát bestet beasttálit
beasttášit
beastá besttii beasttálii
beasttášii
beste besttiime beasttáleimme
beasttášeimme
beastibeahtti besttiide beasttáleidde
beasttášeidde
beastiba besttiiga beasttáleigga
beasttášeigga
beastit besttiimet beasttáleimmet
beasttášeimmet
beastibehtet besttiidet beasttáleiddet
beasttášeiddet
bestet beste beasttáledje
beasttášedje
presente negación
beastte
pretérito negación
beastán
kondisjonalis negación
beasttále
beasttáše
perf.participio
beastán
imperativo segunda persona singular
beastte
imperativo segunda persona dual
beasti
imperativo segunda persona plural
bestet
beastet
Eanet sojahanhámit →

bestojuvvot (verb)

  • 1. (verb) salvarse (IV, Span: Prnl)
    Dat bestojuvvui skievttardeamis.
    Se salvó de la ruina.
  • 2. (VLc) ser salvado (PassV)
    Dát bestojuvvui skievttardeamis áhččái.
    Fue salvado de la ruina por su padre.
    Dát bestojuvvui skievttardeamis áhččái.
    Su padre le salvó de la ruina.
  • 3. (verb) librarse (IV, Span: Prnl)
    Dat bestojuvvui skievttardeamis.
    Se libró de la ruina.
  • 4. (VLc) ser librado (PassV)
    Dát bestojuvvui skievttardeamis áhččái.
    Fue librado de la ruina por su padre.
    Dát bestojuvvui skievttardeamis áhččái.
    Su padre le libró de la ruina.
  • 5. (verb) liberarse (IV, Span: Prnl)
    Šlávat bestojuvvodedje láhkkiin.
    Los esclavos se liberaron de las cadenas.
  • 6. (VLc) ser liberado (PassV)
    Šlávat bestojuvvodedje ođđa eiseváldái.
    Los esclavos fueron liberados por el nuevo gobierno.
    Šlávat bestojuvvodedje ođđa eiseváldái.
    El nuevo gobierno liberó a los esclavos.
  • 7. (verb) emanciparse (IV, Span: Prnl)
    Šlávat bestojuvvodedje láhkkiin.
    Los esclavos se emanciparon de las cadenas.
  • 8. (VLc) ser emancipado (PassV)
    Šlávat bestojuvvodedje ođđa eiseváldái.
    Los esclavos fueron emancipados por el nuevo gobierno.
    Šlávat bestojuvvodedje ođđa eiseváldái.
    El nuevo gobierno emancipó a los esclavos.
  • 9. (verb) redimirse (IV, Span: Prnl)
    Dat bestojuvvui suttus.
    Se redimió del pecado.
  • 10. (VLc) ser redimido (PassV)
    Dat bestojuvvui duomus duopmárii.
    Fue redimido de la pena por el juez.
    Dat bestojuvvui duomus duopmárii.
    El juez lo redimió de la pena.
presente (odne) pretérito (ikte) kondisjonalis
beasttán besten beasttálin
beasttášin
beasttát bestet beasttálit
beasttášit
beastá besttii beasttálii
beasttášii
beste besttiime beasttáleimme
beasttášeimme
beastibeahtti besttiide beasttáleidde
beasttášeidde
beastiba besttiiga beasttáleigga
beasttášeigga
beastit besttiimet beasttáleimmet
beasttášeimmet
beastibehtet besttiidet beasttáleiddet
beasttášeiddet
bestet beste beasttáledje
beasttášedje
presente negación
beastte
pretérito negación
beastán
kondisjonalis negación
beasttále
beasttáše
perf.participio
beastán
imperativo segunda persona singular
beastte
imperativo segunda persona dual
beasti
imperativo segunda persona plural
bestet
beastet
Eanet sojahanhámit →

Juoga ii doaimma?

Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.

bestojuvvot lea vejolaččat dán sáni hápmi:

beastit Sátnehistorjá → (Ii gávdno teakstakorpus dán gillii)
  • beastit verb transitiv
Der/PassL Sátnehistorjá → (Ii gávdno teakstakorpus dán gillii)
  • passiv verb intransitiv infinitivo
  • passiv verb intransitiv indicativo presente primera persona plural
  • passiv verb intransitiv indicativo presente segunda persona singular