presente (odne) pretérito (ikte) kondisjonalis
buozan buhcen buozalin
buozašin
buozat buhcet buozalit
buozašit
buohcá buozai buozalii
buozašii
buhce buozaime buozaleimme
buozašeimme
buohcabeahtti buozaide buozaleidde
buozašeidde
buohcaba buozaiga buozaleigga
buozašeigga
buohcat buozaimet buozaleimmet
buozašeimmet
buohcabehtet buozaidet buozaleiddet
buozašeiddet
buhcet buhce buozaledje
buozašedje
presente negación
buoza
pretérito negación
buohcan
kondisjonalis negación
buozale
buozaše
perf.participio
buohcan
imperativo segunda persona singular
buoza
imperativo segunda persona dual
buohcci
imperativo segunda persona plural
buhcet
buohccet
Eanet sojahanhámit →

buohcat (verb)

  • 1. (VLc) estar enfermo (IV)
    Son lea lossadit buohcamin.
    Está gravemente enfermo.
  • 2. (Una enfermedad o malestar) (verb) sufrir (IV)
    buohcat oaivebákčasis
    sufrir dolor de cabeza
    Son buozai garra dávddas.
    Sufrió una grave enfermedad.
    Son buozai juolggis.
    Sufría de los pies.
  • 3. (Una enfermedad o malestar) (verb) tener (IV)
  • 4. (De una enfermedad o malestar) (verb) quejarse (IV)
    Son buozai čielggis.
    Se quejaba de la espalda.
presente (odne) pretérito (ikte) kondisjonalis
buozan buhcen buozalin
buozašin
buozat buhcet buozalit
buozašit
buohcá buozai buozalii
buozašii
buhce buozaime buozaleimme
buozašeimme
buohcabeahtti buozaide buozaleidde
buozašeidde
buohcaba buozaiga buozaleigga
buozašeigga
buohcat buozaimet buozaleimmet
buozašeimmet
buohcabehtet buozaidet buozaleiddet
buozašeiddet
buhcet buhce buozaledje
buozašedje
presente negación
buoza
pretérito negación
buohcan
kondisjonalis negación
buozale
buozaše
perf.participio
buohcan
imperativo segunda persona singular
buoza
imperativo segunda persona dual
buohcci
imperativo segunda persona plural
buhcet
buohccet
Eanet sojahanhámit →
buohcat Sátnehistorjá → (Ii gávdno teakstakorpus dán gillii)
  • buohcat verb transitiv infinitivo
  • buohcat verb transitiv indicativo presente primera persona plural

Juoga ii doaimma?

Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.

buohcat lea vejolaččat dán sáni hápmi:

buohcat Sátnehistorjá → (Ii gávdno teakstakorpus dán gillii)
  • buohcat verb transitiv infinitivo
  • buohcat verb transitiv indicativo presente primera persona plural