presente (odne) pretérito (ikte) kondisjonalis
cahkkehan cahkkehin cahkkehivččen
cahkkehat cahkkehit cahkkehivččet
cahkkeha cahkkehii cahkkehivččii
cahkkehetne cahkkeheimme cahkkehivččiime
cahkkeheahppi cahkkeheidde cahkkehivččiide
cahkkeheaba cahkkeheigga cahkkehivččiiga
cahkkehat
cahkkehit
cahkkeheimmet cahkkehivččiimet
cahkkehehpet cahkkeheiddet cahkkehivččiidet
cahkkehit cahkkehedje cahkkehivčče
presente negación
cahkket
pretérito negación
cahkkehan
kondisjonalis negación
cahkkehivčče
perf.participio
cahkkehan
imperativo segunda persona singular
cahkket
imperativo segunda persona dual
cahkkeheahkki
imperativo segunda persona plural
cahkkehehket
Eanet sojahanhámit →

cahkkehit (verb)

  • 1. (verb) encender (TV)
    cahkkehit duhpáha
    encender un cigarrillo
    cahkkehit čuovgga
    encender la luz
  • 2. (verb) incendiar (TV)
    cahkkehit vuovddi
    incendiar un bosque
  • 3. (verb) quemar (TV)
  • 4. (VLc) prender fuego (TV)
    Don boađát cahkkehit viesu.
    Vas a prender fuego a la casa.
  • 5. (Figurado / Figuratiiva) (VLc) poner en marcha (TV)
    Opposišuvnna evttohus cahkkehii šiehtadallamiid.
    La propuesta de la oposición puso en marcha las negociaciones.
  • 6. (Figurado / Figuratiiva) (Pfs) producir (TV)
    cahkkehit riiddu
    crear problemas
presente (odne) pretérito (ikte) kondisjonalis
cahkkehan cahkkehin cahkkehivččen
cahkkehat cahkkehit cahkkehivččet
cahkkeha cahkkehii cahkkehivččii
cahkkehetne cahkkeheimme cahkkehivččiime
cahkkeheahppi cahkkeheidde cahkkehivččiide
cahkkeheaba cahkkeheigga cahkkehivččiiga
cahkkehat
cahkkehit
cahkkeheimmet cahkkehivččiimet
cahkkehehpet cahkkeheiddet cahkkehivččiidet
cahkkehit cahkkehedje cahkkehivčče
presente negación
cahkket
pretérito negación
cahkkehan
kondisjonalis negación
cahkkehivčče
perf.participio
cahkkehan
imperativo segunda persona singular
cahkket
imperativo segunda persona dual
cahkkeheahkki
imperativo segunda persona plural
cahkkehehket
Eanet sojahanhámit →
cahkkehit Sátnehistorjá → (Ii gávdno teakstakorpus dán gillii)
  • cahkkehit verb transitiv infinitivo
  • cahkkehit verb transitiv indicativo presente primera persona plural
  • cahkkehit verb transitiv indicativo presente tercera persona plural
  • cahkkehit verb transitiv indicativo pretérito segunda persona singular

Juoga ii doaimma?

Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.

cahkkehit lea vejolaččat dán sáni hápmi:

cahkkehit Sátnehistorjá → (Ii gávdno teakstakorpus dán gillii)
  • cahkkehit verb transitiv infinitivo
  • cahkkehit verb transitiv indicativo presente primera persona plural
  • cahkkehit verb transitiv indicativo presente tercera persona plural
  • cahkkehit verb transitiv indicativo pretérito segunda persona singular