presente (odne) pretérito (ikte) kondisjonalis
dagan dahken dagalin
dagašin
dagat dahket dagalit
dagašit
dahká dagai dagalii
dagašii
dahke dagaime dagaleimme
dagašeimme
dahkabeahtti dagaide dagaleidde
dagašeidde
dahkaba dagaiga dagaleigga
dagašeigga
dahkat dagaimet dagaleimmet
dagašeimmet
dahkabehtet dagaidet dagaleiddet
dagašeiddet
dahket dahke dagaledje
dagašedje
presente negación
daga
pretérito negación
dahkan
kondisjonalis negación
dagale
dagaše
perf.participio
dahkan
imperativo segunda persona singular
daga
imperativo segunda persona dual
dahkki
imperativo segunda persona plural
dahket
dahkket
Eanet sojahanhámit →

dahkat (verb)

presente (odne) pretérito (ikte) kondisjonalis
dagan dahken dagalin
dagašin
dagat dahket dagalit
dagašit
dahká dagai dagalii
dagašii
dahke dagaime dagaleimme
dagašeimme
dahkabeahtti dagaide dagaleidde
dagašeidde
dahkaba dagaiga dagaleigga
dagašeigga
dahkat dagaimet dagaleimmet
dagašeimmet
dahkabehtet dagaidet dagaleiddet
dagašeiddet
dahket dahke dagaledje
dagašedje
presente negación
daga
pretérito negación
dahkan
kondisjonalis negación
dagale
dagaše
perf.participio
dahkan
imperativo segunda persona singular
daga
imperativo segunda persona dual
dahkki
imperativo segunda persona plural
dahket
dahkket
Eanet sojahanhámit →
dahkat Sátnehistorjá → (Ii gávdno teakstakorpus dán gillii)
  • dahkat verb transitiv infinitivo
  • dahkat verb transitiv indicativo presente primera persona plural

Juoga ii doaimma?

Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.

dahkat lea vejolaččat dán sáni hápmi:

dahkat Sátnehistorjá → (Ii gávdno teakstakorpus dán gillii)
  • dahkat verb transitiv infinitivo
  • dahkat verb transitiv indicativo presente primera persona plural