presente (odne) pretérito (ikte) kondisjonalis
iđán ihten iđálin
iđášin
iđát ihtet iđálit
iđášit
ihtá iđii iđálii
iđášii
ihte iđiime iđáleimme
iđášeimme
ihtibeahtti iđiide iđáleidde
iđášeidde
ihtiba iđiiga iđáleigga
iđášeigga
ihtit iđiimet iđáleimmet
iđášeimmet
ihtibehtet iđiidet iđáleiddet
iđášeiddet
ihtet ihte iđáledje
iđášedje
presente negación
iđe
pretérito negación
ihtán
kondisjonalis negación
iđále
iđáše
perf.participio
ihtán
imperativo segunda persona singular
iđe
imperativo segunda persona dual
ihtti
imperativo segunda persona plural
ihtet
ihttet
Eanet sojahanhámit →

ihtit (verb)

presente (odne) pretérito (ikte) kondisjonalis
iđán ihten iđálin
iđášin
iđát ihtet iđálit
iđášit
ihtá iđii iđálii
iđášii
ihte iđiime iđáleimme
iđášeimme
ihtibeahtti iđiide iđáleidde
iđášeidde
ihtiba iđiiga iđáleigga
iđášeigga
ihtit iđiimet iđáleimmet
iđášeimmet
ihtibehtet iđiidet iđáleiddet
iđášeiddet
ihtet ihte iđáledje
iđášedje
presente negación
iđe
pretérito negación
ihtán
kondisjonalis negación
iđále
iđáše
perf.participio
ihtán
imperativo segunda persona singular
iđe
imperativo segunda persona dual
ihtti
imperativo segunda persona plural
ihtet
ihttet
Eanet sojahanhámit →
ihtit Sátnehistorjá → (Ii gávdno teakstakorpus dán gillii)
  • ihtit verb intransitiv infinitivo
  • ihtit verb intransitiv indicativo presente primera persona plural

Juoga ii doaimma?

Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.

ihtit lea vejolaččat dán sáni hápmi:

ihtit Sátnehistorjá → (Ii gávdno teakstakorpus dán gillii)
  • ihtit verb intransitiv infinitivo
  • ihtit verb intransitiv indicativo presente primera persona plural