presente (odne) pretérito (ikte) kondisjonalis
oskkun oskon oskkolin
oskkošin
oskkut oskot oskkolit
oskkošit
osku oskkui oskkolii
oskkošii
osko oskkuime oskkoleimme
oskkošeimme
oskubeahtti oskkuide oskkoleidde
oskkošeidde
oskuba oskkuiga oskkoleigga
oskkošeigga
oskut oskkuimet oskkoleimmet
oskkošeimmet
oskubehtet oskkuidet oskkoleiddet
oskkošeiddet
oskot osko oskkoledje
oskkošedje
presente negación
oskko
pretérito negación
oskon
kondisjonalis negación
oskkole
oskkoše
perf.participio
oskon
imperativo segunda persona singular
oskko
imperativo segunda persona dual
osku
imperativo segunda persona plural
oskot
Eanet sojahanhámit →

oskut (verb)

presente (odne) pretérito (ikte) kondisjonalis
oskkun oskon oskkolin
oskkošin
oskkut oskot oskkolit
oskkošit
osku oskkui oskkolii
oskkošii
osko oskkuime oskkoleimme
oskkošeimme
oskubeahtti oskkuide oskkoleidde
oskkošeidde
oskuba oskkuiga oskkoleigga
oskkošeigga
oskut oskkuimet oskkoleimmet
oskkošeimmet
oskubehtet oskkuidet oskkoleiddet
oskkošeiddet
oskot osko oskkoledje
oskkošedje
presente negación
oskko
pretérito negación
oskon
kondisjonalis negación
oskkole
oskkoše
perf.participio
oskon
imperativo segunda persona singular
oskko
imperativo segunda persona dual
osku
imperativo segunda persona plural
oskot
Eanet sojahanhámit →
oskut Sátnehistorjá → (Ii gávdno teakstakorpus dán gillii)
  • oskut verb transitiv infinitivo
  • oskut verb transitiv indicativo presente primera persona plural

Juoga ii doaimma?

Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.

oskut lea vejolaččat dán sáni hápmi:

oskut Sátnehistorjá → (Ii gávdno teakstakorpus dán gillii)
  • oskut verb transitiv infinitivo
  • oskut verb transitiv indicativo presente primera persona plural