presente (odne) pretérito (ikte) kondisjonalis
ragan rahken ragalin
ragašin
ragat rahket ragalit
ragašit
rahká ragai ragalii
ragašii
rahke ragaime ragaleimme
ragašeimme
rahkabeahtti ragaide ragaleidde
ragašeidde
rahkaba ragaiga ragaleigga
ragašeigga
rahkat ragaimet ragaleimmet
ragašeimmet
rahkabehtet ragaidet ragaleiddet
ragašeiddet
rahket rahke ragaledje
ragašedje
presente negación
raga
pretérito negación
rahkan
kondisjonalis negación
ragale
ragaše
perf.participio
rahkan
imperativo segunda persona singular
raga
imperativo segunda persona dual
rahkki
imperativo segunda persona plural
rahket
rahkket
Eanet sojahanhámit →

rahkat (verb)

  • 1. (Eallit / Los animales, excepto las aves) (verb) aparearse (RecV)
    Sarvát rahket njiŋŋálasaid juohke čavčča.
    Los alces se aparean con las hembras cada otoño.
  • 2. (Olbmot / Las personas, irónico) (verb) aparearse (RecV)
  • 3. (Olbmot, Beaivválaš giella) (verb) follar (RecV)
presente (odne) pretérito (ikte) kondisjonalis
ragan rahken ragalin
ragašin
ragat rahket ragalit
ragašit
rahká ragai ragalii
ragašii
rahke ragaime ragaleimme
ragašeimme
rahkabeahtti ragaide ragaleidde
ragašeidde
rahkaba ragaiga ragaleigga
ragašeigga
rahkat ragaimet ragaleimmet
ragašeimmet
rahkabehtet ragaidet ragaleiddet
ragašeiddet
rahket rahke ragaledje
ragašedje
presente negación
raga
pretérito negación
rahkan
kondisjonalis negación
ragale
ragaše
perf.participio
rahkan
imperativo segunda persona singular
raga
imperativo segunda persona dual
rahkki
imperativo segunda persona plural
rahket
rahkket
Eanet sojahanhámit →
rahkat Sátnehistorjá → (Ii gávdno teakstakorpus dán gillii)
  • rahkat verb transitiv infinitivo
  • rahkat verb transitiv indicativo presente primera persona plural

Juoga ii doaimma?

Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.

rahkat lea vejolaččat dán sáni hápmi:

Der/t Sátnehistorjá → (Ii gávdno teakstakorpus dán gillii)
  • avledning: -t adj. sg. nominativo
rahkat Sátnehistorjá → (Ii gávdno teakstakorpus dán gillii)
  • rahkat adj. sg. nominativo
rahkat Sátnehistorjá → (Ii gávdno teakstakorpus dán gillii)
  • rahkat verb transitiv infinitivo
  • rahkat verb transitiv indicativo presente primera persona plural
Rahkka Sátnehistorjá → (Ii gávdno teakstakorpus dán gillii)
  • Rahkka subst. egennavn sg. genitivo