indicativo presente (hoy) pretérito (ayer)
subjuntivo imperativo
Eanet sojahanhámit →

pasarse (verbo)

  • 1. meattildit (Prnl, IV)
    Como iba leyendo la novela me pasé de estación.
    Go mun ledjen lohkamin romána, de meattildin orustanbáikki.
  • 2. gudnehuhttit (Beaivválaš giella) (Prnl, IV)
    Discúlpame, ayer me enfadé y me pasé contigo.
    Bivddán ándagassii, go ikte suhtten ja gudnehuhtten du.
indicativo presente (hoy) pretérito (ayer)
subjuntivo imperativo
Eanet sojahanhámit →

Juoga ii doaimma?

Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.

pasarse lea vejolaččat dán sáni hápmi:

pasar (Ii gávdno teakstakorpus dán gillii)
  • pasar Vblex Inf se Prn Enc Ref tercera persona Mf Sp