verb Imp
kall
verb indikativ presens
kaller
verb indikativ preteritum
kalte

kalle (verb)

verb Imp
kall
verb indikativ presens
kaller
verb indikativ preteritum
kalte
kalle Oza buot hámiid teavsttain →
  • kalle verb infinitiv

Juoga ii doaimma?

Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.

kalle lea vejolaččat dán sáni hápmi:

kalle Oza buot hámiid teavsttain →
  • Kalle subst. egennavn
kalle Oza buot hámiid teavsttain →
  • kalle verb infinitiv