presens (odne) preteritum (ikte)
1.p.ent. geaigguhan geaigguhin
2.p.ent. geaigguhat geaigguhit
3.p.ent. geaigguha geaigguhii
1.p.tot. geaigguhetne geaigguheimme
2.p.tot. geaigguheahppi geaigguheidde
3.p.tot. geaigguheaba geaigguheigga
1.p.flt. geaigguhat
geaigguhit
geaigguheimmet
2.p.flt. geaigguhehpet geaigguheiddet
3.p.flt. geaigguhit geaigguhedje
presens nektingsform
geaiggut
preteritum nektingsform
geaigguhan
perf.partisipp
geaigguhan
Eanet sojahanhámit →

geaigguhit (verb)

  • (verb) rekke; holde utstrakt
    Nieida geaigguha vuot gieđa sutnje.
    Jenta rakte igjen handa til henne.
presens (odne) preteritum (ikte)
1.p.ent. geaigguhan geaigguhin
2.p.ent. geaigguhat geaigguhit
3.p.ent. geaigguha geaigguhii
1.p.tot. geaigguhetne geaigguheimme
2.p.tot. geaigguheahppi geaigguheidde
3.p.tot. geaigguheaba geaigguheigga
1.p.flt. geaigguhat
geaigguhit
geaigguheimmet
2.p.flt. geaigguhehpet geaigguheiddet
3.p.flt. geaigguhit geaigguhedje
presens nektingsform
geaiggut
preteritum nektingsform
geaigguhan
perf.partisipp
geaigguhan
Eanet sojahanhámit →
geaigguhit Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • geaigguhit verb transitiv infinitiv
  • geaigguhit verb transitiv indikativ presens 1.p.flt.
  • geaigguhit verb transitiv indikativ presens 3.p.flt.
  • geaigguhit verb transitiv indikativ preteritum 2.p.ent.

Juoga ii doaimma?

Jus fuobmát meattáhusa, de berrešit váldit oktavuođa minguin. Čilge čuolmma ja muital guđe neahttalohkki dahje mobiilatelefovnna don geavahit, ja maid ledjet ohcame go fuobmájit váttisvuođa.

geaigguhit lea vejolaččat dán sáni hápmi:

geaigguhit Sátnehistorjá → Oza buot hámiid teavsttain →
  • geaigguhit verb transitiv infinitiv
  • geaigguhit verb transitiv indikativ presens 1.p.flt.
  • geaigguhit verb transitiv indikativ presens 3.p.flt.
  • geaigguhit verb transitiv indikativ preteritum 2.p.ent.